Olen tõlkinud Christian Davidssoni lehekülje, kus ta tutvustab oma trostide viimistlemise elementaarseid põhimõtteid. Loen ise seda endiselt tihti üle, kui trostidega töötades kohe ei taipa, millist töövõtet kasutada. Tekst on esitatud nii täpselt, kui minu inglise keele oskus seda võimaldas, muutsin aga selgitavate jooniste asukoha enda arvates pisut käepärasemaks. Kui keegi tunneb soovi mõne koha tõlget korrigeerida või meie tänastest kogemustest lähtuvalt kommenteerida, oleksin väga õnnelik ja tänulik. Rõõmuga lisaksin siia kõigi trostide viimistlemist puudutavad kommentaarid nii, nagu praegu olen kursiivis lisanud mõned enda omad.
Trosti tasakaalustamine
Christian Davidsson
Trostide kraapimisele ja viimistlemisele võib kuluda tohutult aega ilma märkimisväärsete tulemusteta. Võib kulutada ka minimaalselt aega maksimaalsete tulemustega. Selleks muidugi tuleb teada, kust trosti kraapida, kuidas viimistleda jne. Aga kõige tähtsam on tegutseda süsteemselt, et konkreetse probleemiga töötades näeksid ka suurt pilti, õpiksid oma vigadest, arendaksid teadmisi ja oskusi saavutamaks just sinu eelistustele vastavaid troste.
Diagnoos. Viimistletav trost vajab esmalt alati diagnoosi. Halva trosti kõrvale jätmine vaid põhjusel, et ta on halb, pole piisav, sest ka kõige õnnetumal trostil võib olla väga õnnelik tulevik ja vastupidi. OK, trost ei ole hea, aga milline täpselt on see peamine omadus, mis mängimist segab? Kasutajat häirivaid omadusi võib olla üks või rohkemgi ja vahel võib see olla lootusetuna näiv segapuder. Kui probleemiks on näiteks vaid noodi süttimine, siis tuleb tegeleda trostil piirkonna või piirkondadega, mis mõjutavad nootide süttimist, vastamist (striking/tanguing). Kui aga probleem on keerukam, on vaja olla süsteemne ja läheneda samm-sammult. Mängides suudad tõenäoliselt kohe öelda, kas trost on liiga tugev või liiga kerge, liiga pehme või liiga pläriseva häälega, liiga raske ülemises või alumises registris. Probleemid tuleb lahendada selles järjekorras, milles nad avalduvad.
Tasakaal. Oluline on teada, et kõik trosti omadused on omavahel seotud ja parima tulemuse tagab kõigi korrigeerivate toimingute omavaheline tasakaal. Näidata, et siit kraapides on tulemuseks selline trost ja sealt kraapides teistsugune, mida ma järgnevate joonistega püüangi teha, on lihtne osa ülesandest. Palju keerulisem on saavutada tasakaalus trost, mis on võimalik eeldusel, et sul on lihtsalt palju õnne, või arendades endas välja spetsiifilise tasakaalutunde, mille järgi tajud, kuhu poole ja kui palju on mingit trosti omadust tarvis muuta. Seda tasakaalutunnet pole võimalik raamatutest õppida, see on kogemuspõhiselt arenev oskus. Ikkagi, kui lähened süsteemselt, ei kraabi korraga liiga palju ja lähtud troste viimistledes järgnevast juhendist, siis arendad endas kogemuste kogunedes välja ka vajaliku tasakaalutunde.
Kasuta kraapides oma silmi. Jälgi, et sõltumata kraapimise asukohast poleks tulemus astmeline või auklik. Üleminek trostil parajasti viimistletavalt pinnalt viimistlemata pinnale peab olema võimalikult ühtlane ja sile. Tasakaalusta trosti keskosa äärtega. Trost, mis näiteks keskelt on liiga paks ja äärtel liiga õhuke, avaldab puhumisel vastavalt liiga suurt vastupanu. Kasuta oma silmi, veendumaks, et üle kogu trosti valitseb voolujoonelisus, harmoonia ja sujuvus. Proovi järgi, kuidas samadele võtetele reageerivad erinevad trostimaterjalid. Alati jäta puutumata omadused, mille üle oled õnnelik, et need toimiks kui maamärgid omadustele, mille üle Sa nii õnnelik ei ole.
Tööriistad. Ole tööriistu valides loominguline. Oluline on, et töövahendid tunduks head ja sobiks erinevateks vajadusteks. Esmased on mandrel, reamer, lutikas, nuga ja tangid. Mandrel ei peaks olema liiga pikk, sest muidu segab see viimistlemisel trosti labasid toetavat lutikat. Lutikas peab olema piisavalt lai, et kogu trostilaba mahuks sellele toetuma. Nuga võiks olla trostinuga, kuigi ka teised noad sobivad - eeldusel, et nad pole liiga suured, istuvad kätte mugavalt ja on kerge vaevaga teritatavad. Tangid võiks olla väiksed ja mitte liiga laiad, et oleks võimalik haarata ka väiksematest pindadest. Küllalt peen (P1000) veekindel liivapaber on abiks trosti pinna tasandamisel ja trosti õhema otsa viimistlemisel. Trosti servade tasandamiseks on sobivaim metallist küüneviil . Kõvera teraga nuga on parim väikeste pindade täpseks töötlemiseks.
Jääbki veel vaid soovida: "Palju edu!"
Loetelu viimistlusvõtetest, millega muuta trosti omadusi soovitud suunas
Järgnev ei tähenda, et kõiki kirjeldatavaid võtteid tuleb rakendada soovitud eesmärgi saavutamiseks - nii võiks toimida vaid kõige äärmuslikumatel juhtudel. Olen töövõtteid kirjeldanud järjekorras, millises võiks nende rakendamist proovida. Proovimata ei tohiks ikkagi jätta ka viimastena soovitatud võtteid, sest kõigil lahendustel on omad kõrvalmõjud ja mõningaid kõrvalmõjusid peab omakorda tasakaalustama, et saavutada soovitud tulemust. (Christjan Davidssoni leheküljel on töövõtteid illustreerivad joonised ja kõrvalmõjude loetelu toodud mõlemad eraldi nimekirjana. Mina paigutasin nad parema ülevaatlikkuse huvides koos vastava probleemikirjelduse juurde.)
Christian Davidsson
Trostide kraapimisele ja viimistlemisele võib kuluda tohutult aega ilma märkimisväärsete tulemusteta. Võib kulutada ka minimaalselt aega maksimaalsete tulemustega. Selleks muidugi tuleb teada, kust trosti kraapida, kuidas viimistleda jne. Aga kõige tähtsam on tegutseda süsteemselt, et konkreetse probleemiga töötades näeksid ka suurt pilti, õpiksid oma vigadest, arendaksid teadmisi ja oskusi saavutamaks just sinu eelistustele vastavaid troste.
Diagnoos. Viimistletav trost vajab esmalt alati diagnoosi. Halva trosti kõrvale jätmine vaid põhjusel, et ta on halb, pole piisav, sest ka kõige õnnetumal trostil võib olla väga õnnelik tulevik ja vastupidi. OK, trost ei ole hea, aga milline täpselt on see peamine omadus, mis mängimist segab? Kasutajat häirivaid omadusi võib olla üks või rohkemgi ja vahel võib see olla lootusetuna näiv segapuder. Kui probleemiks on näiteks vaid noodi süttimine, siis tuleb tegeleda trostil piirkonna või piirkondadega, mis mõjutavad nootide süttimist, vastamist (striking/tanguing). Kui aga probleem on keerukam, on vaja olla süsteemne ja läheneda samm-sammult. Mängides suudad tõenäoliselt kohe öelda, kas trost on liiga tugev või liiga kerge, liiga pehme või liiga pläriseva häälega, liiga raske ülemises või alumises registris. Probleemid tuleb lahendada selles järjekorras, milles nad avalduvad.
Tasakaal. Oluline on teada, et kõik trosti omadused on omavahel seotud ja parima tulemuse tagab kõigi korrigeerivate toimingute omavaheline tasakaal. Näidata, et siit kraapides on tulemuseks selline trost ja sealt kraapides teistsugune, mida ma järgnevate joonistega püüangi teha, on lihtne osa ülesandest. Palju keerulisem on saavutada tasakaalus trost, mis on võimalik eeldusel, et sul on lihtsalt palju õnne, või arendades endas välja spetsiifilise tasakaalutunde, mille järgi tajud, kuhu poole ja kui palju on mingit trosti omadust tarvis muuta. Seda tasakaalutunnet pole võimalik raamatutest õppida, see on kogemuspõhiselt arenev oskus. Ikkagi, kui lähened süsteemselt, ei kraabi korraga liiga palju ja lähtud troste viimistledes järgnevast juhendist, siis arendad endas kogemuste kogunedes välja ka vajaliku tasakaalutunde.
Kasuta kraapides oma silmi. Jälgi, et sõltumata kraapimise asukohast poleks tulemus astmeline või auklik. Üleminek trostil parajasti viimistletavalt pinnalt viimistlemata pinnale peab olema võimalikult ühtlane ja sile. Tasakaalusta trosti keskosa äärtega. Trost, mis näiteks keskelt on liiga paks ja äärtel liiga õhuke, avaldab puhumisel vastavalt liiga suurt vastupanu. Kasuta oma silmi, veendumaks, et üle kogu trosti valitseb voolujoonelisus, harmoonia ja sujuvus. Proovi järgi, kuidas samadele võtetele reageerivad erinevad trostimaterjalid. Alati jäta puutumata omadused, mille üle oled õnnelik, et need toimiks kui maamärgid omadustele, mille üle Sa nii õnnelik ei ole.
Tööriistad. Ole tööriistu valides loominguline. Oluline on, et töövahendid tunduks head ja sobiks erinevateks vajadusteks. Esmased on mandrel, reamer, lutikas, nuga ja tangid. Mandrel ei peaks olema liiga pikk, sest muidu segab see viimistlemisel trosti labasid toetavat lutikat. Lutikas peab olema piisavalt lai, et kogu trostilaba mahuks sellele toetuma. Nuga võiks olla trostinuga, kuigi ka teised noad sobivad - eeldusel, et nad pole liiga suured, istuvad kätte mugavalt ja on kerge vaevaga teritatavad. Tangid võiks olla väiksed ja mitte liiga laiad, et oleks võimalik haarata ka väiksematest pindadest. Küllalt peen (P1000) veekindel liivapaber on abiks trosti pinna tasandamisel ja trosti õhema otsa viimistlemisel. Trosti servade tasandamiseks on sobivaim metallist küüneviil . Kõvera teraga nuga on parim väikeste pindade täpseks töötlemiseks.
Jääbki veel vaid soovida: "Palju edu!"
Loetelu viimistlusvõtetest, millega muuta trosti omadusi soovitud suunas
Järgnev ei tähenda, et kõiki kirjeldatavaid võtteid tuleb rakendada soovitud eesmärgi saavutamiseks - nii võiks toimida vaid kõige äärmuslikumatel juhtudel. Olen töövõtteid kirjeldanud järjekorras, millises võiks nende rakendamist proovida. Proovimata ei tohiks ikkagi jätta ka viimastena soovitatud võtteid, sest kõigil lahendustel on omad kõrvalmõjud ja mõningaid kõrvalmõjusid peab omakorda tasakaalustama, et saavutada soovitud tulemust. (Christjan Davidssoni leheküljel on töövõtteid illustreerivad joonised ja kõrvalmõjude loetelu toodud mõlemad eraldi nimekirjana. Mina paigutasin nad parema ülevaatlikkuse huvides koos vastava probleemikirjelduse juurde.)
Kui trost on liiga tugev: jälgi, et trosti keskosa (15) poleks võrreldes külgedega liiga paks, kui vaja, kraabi keskelt. Kui trost on üleni liiga paks, kraabi ühtlaselt üle terve trosti (8). Püüa kohe märgata, kui üle kogu pinna trostilabasid õhendades näiteks ülemine register liiga kergeks muutub ja alumine raskeks või vastupidi. Vastavalt jätka selle osa kraapimist, mis rahulolematust põhjustab. Kui puu on väga tugev, siis viimase abinõuna võid kogu trosti (8) kasta umbes 10 sekundiks keevasse vette.
Liiga kerge: kui trost on vaid pisut kerge, proovi pingutada mõlemaid traate (10), (11). Kui sellest ei piisa, pigista trosti kahe traadi vahelt (14). Kui trost on väga kerge, lõika lihtsalt jupp (0,5-1mm) otsast maha.
Liiga raske alumises registris: Kraabi trosti tagumist osa (3). Võid ka pigistada teist traati alt ja pealt (13). Mingil määral aitab nurkade kraapimine (18), aga see muudab kergemaks ka kõrge registri. Randi lähedalt külgede (1) kraapimine muudab alumist registrit kergemaks, kuid peamiselt muudab kogu trosti vabamaks.
Liiga raske ülemises registris: kraabi (21) juurest. Pinguta ja pigista teist traati külgedelt (11). Kraabi (2) ja kui sellest ei piisa, siis (7) ja (18). Kui vaja, kasuta reamerit või lõika jupp otsast lühemaks.
Liiga tume (pehme) toon: alusta kraapimist üle kogu (9). Jälgi, et „süda“ poleks võrreldes ümbritsevaga liiga paks. Võta „südant“ õhemaks väga vähe korraga, sest kaotad soundi ja stabiilsust, saades vastu vabadust ja paindlikkust. Kui sellest ei piisa, jätka kraapides (7). Pigista teist traati külgedelt (11). Lõpuks tõmba ühe korra noaga piki trosti keskjoone kõrvalt (19). See on viimane abinõu ja liialdada on siin lihtne.
Liiga särav toon: kraabi õhemaks mõlemaid külgi (6). Ka (1), mis jätkub trosti keskosa poole, muudab trosti hääle pehmemaks. Pigista tangidega esimese traadi tagant külgedelt (14). Kui pigistada sõrmedega trosti randi juurest, avaneb ta rohkem. Trosti poolt puhumisele avaldatav vastupanu suureneb ka siis, kui pigistad (14). Järgmiseks pigista alt ja pealt teist traati (13).
Vastab liiga raskelt (too hard tanguing): kraabi noaga trosti õhima otsa välist äärt (5) ja (7). (9) annab kergema vastamise ja suurema paindlikkuse. Võib proovida ka (1) ja (4).
Vastab liiga kergelt (Too easy tanguing): vajuta trosti sõrmedega kokku ja „lihvi“ (veekindla liivapaberiga P1000) trosti otsa (17) või lõika otsast maha 0,5 mm. Pinguta trosti esimest traati (10). Järgmiseks kraabi (21) ja võib ka pigistada trosti kaela tangidega (14).
Liiga madal ülemises registris: kasuta reamerit või lõika jupp maha. Pigista külgedelt teist traati (11) ja/või pigista kokku esimest traati (12). (Selgituseks noorematele mängijatele, et "all kõrge" või "üleval madal" tähendab trosti üldist tendentsi vibreerida halvemini kas kiiresti või aeglaselt ja arusaadavalt väljendub see eelkõige seal registris, kus vastavat vibratsioonikiirust vaja läheb. Väikse oktavi alumises otsas aga võivad avalduda mõlemad puudused, seega pole põhjust segadusse sattuda, kui teise oktavi asemel on madal väikse oktavi do#.)
Liiga kõrge madalas registris: pigista kokku trosti teist traati (13). Kraabi (1) ja kui vaja ka (3). kraabi „silmi“ (16).
Mis juhtub, kui järgid mõnda ülaltoodud nõuannet? (Täpselt sama tekst on jooniste juures, v.a nr 20)
Mis täpselt ühel või teisel puhul juhtub, sellest võib rääkima jäädagi ja paljut märkad kindlasti isegi. Mina kirjeldan vaid põhilist.
- Siit kraapimine annab sulle vabamalt vibreeriva trosti. Hääl muutub pisut tumedamaks (pehmemaks) ja alumine register võimendub.
- Vastamine paraneb. Suurem paindlikkus üle kogu ulatuse. Läbitungiv hääl sumbub.
- Madal register muutub lahtisemaks.
- „The Heart“ või süda, hääle tuum või südamik. Liiga õhuke süda laseb trostil kokku vajuda ja liiga paks annab liiga tugeva, halvasti vastava ja paindumatu legatoga trosti. Enne südame kraapimist proovi kõiki teisi võtteid ja kui on tõesti vaja, siis võta väga vähe korraga. Südant kraapides muutub toon särisevamaks ja nõrgemaks, kuid vabamaks.
- Vastamine paraneb, nagu ka pp ülemises registris.
- Külgede kogu pikkuses kraapimine summutab ja muudab tooni pehmemaks. Trost muutub paindlikkumaks. Kui kraapida liiga palju, tekib vastupidine tasakaalustamatus: trost muutub ebastabiilseks, jäigaks ja puhumine muutub raskemaks.
- Soodustab kergemat ülemist registrit ja vastamist. Trost muutub lahtisemaks, plärisevamaks.
- Üle terve trosti kraapides säilib üldine tasakaal ja trost muutub kergemaks.
- Muudab ülemist registrit kergemaks, vastamine paraneb, plärin valjeneb ja paindlikkus suureneb.
- Esimest traati pole mõistlik liiga tugevalt pingutada, kuna see pidurdab trosti vibreerimist. Kui traat on liiga kitsalt ümber trosti ja soovid trosti vabastada, lõdvesta traati veidi. Külgedelt pigistades muutub ava suuremaks, trosti vastupanu puhumisele suureneb, hääl pehmeneb ja alumine register muutub kergemaks.
- Teine traat peaks olema suhtewliselt tihedalt ümber trosti kaela. Pigistades külgi saad väiksema ava, suurema stabiilsuse ja kergema ülemise registri.
- Pigista siit trosti kokku ja saad väiksema ava, säravama hääle ja kergema ülemise registri.
- Pigista siit ja saad suurema ava, valjema hääle, kergema legato, pehmema hääle ja vabama alumise registri.
- Pigista siit ja saad tumedama (pehmema) tooni, tugevama vastupanu puhumisele ja stabiilsema trosti.
- Siit liiga paks puu annab tugeva ja jäiga trosti. Liiga vähe puud siin laseb trostil kokku vajuda.
- Siit lihvides muutub trost painduvaks ja kergemalt vibreerivaks. Ka ülemine register paraneb. Ühtlasi muutub hääl säravamaks.
- Pigista sõrmedega kokku trosti kõige õhemat otsa või lihvi liivapaberiga otsa ristlõiget, kui trost vastab liiga kergelt.
- Muudab vastamise ülemises registris kergemaks ja annab vabama alumise registri. Mida rohkem laiendad kraabitavat pinda punktiirjoonte poole, seda pehmema hääle, paindlikuma ja parema vastamise ja legato saad.
- Kui tunned, et häält ei ole, võid viimase abinõuna tõmmata noaga piki neid jooni, aga ainult mõned korrad. See lisab häälele teravust.
20. Kui sul on mikromeeter, võid mõõta trostilaba paksust erinevates punktides. Siinsed soovitused annavad sulle hästi tasakaalus trosti, millel normaalse tihedusega puust valmistatuna on palju jõudu. Ühtlasi annab see ülevaate trosti profiili n-ö tõusust või nõlvast külje pealt vaates. Kui soovid kergemat trosti, kraabi laba õhemaks üle terve pinna nii, et paksuse suhted jäävad samaks. Mõõdud on antud trostilaba keskjoonel.
21. Pidurdab tooni, annab puhumisele suurema vastupanu ja pehmema hääle. Muudab kergemaks ülemise registri.
21. Pidurdab tooni, annab puhumisele suurema vastupanu ja pehmema hääle. Muudab kergemaks ülemise registri.